"Arukad külad, nutikad kogukonnad" koostööprojekti esimene tegevusaasta inspireeris kogukondi.
2023. aasta aprillis alustasid Nelja Valla Kogu, Kodukant Läänemaa ja Põhja-Harju Koostöökogu LEADER koostööprojektiga „Arukad külad, nutikad kogukonnad“. Koostööprojekti eesmärgiks on inspireerida kogukondasid, et leida ja ka rakendada nutikaid ja kestlike lahendusi oma piirkonna võimestamiseks, motiveerimiseks ja arendamiseks.
Avaseminar toimus Tuula Kogukonnakeskuses, kus oli võimalus osaleda kõigil, kes teemast kõnetusid. Seminaril jagati täpsemat infot projekti toimumise, eesmärkide ja tegevuste kohta, kaardistati kogukondade kitsakohti ning räägiti projekti edasistest tegevustest. Ideid aitas koondada ja inspireerida Cleantech Estonia. Ajurünnaku käigus selgusid kogukondadel teemad, millega projekti teemad, millega "Ideekiirendi" jooksul tegelema hakati – külakeskuse loomine, kohaliku ressurssi nutikas kasutamine, vabaaja veetmise viiside mitmekesistamine, avaliku ruumi paremaks muutmine jne.
Aprilli lõpus oli Kodukant Läänemaa ja Nelja Valla Kogu kogukondade esindustel võimalus kandideerida koostööprojekti ideekiirendisse oma piirkonna uuendusvõimekuse tõstmiseks.
Nelja Valla Kogu piirkonnast kandideeris 6 ideed.
Kiirendis osalejad enda ideedest:
MTÜ Tuula tutulus
IDEE - Tuula Innovatsiooni Pesa loomine
Väliala arendamise käigus luuakse kompleksne puhkeala, mis koosneb välilavast, katusealusest ja muudest vajalikest rajatistest. Kogu ala sisaldab erinevaid innovaatilisi lahendusi. Näiteks päikese- ja tuuleenergia ning muude nutikate lahenduste jõul ja abil toimivad valgustus, ruumikasutus, veevarustus WC-s (sademete kogumine ja juhtimine) jne. Kasutatavad funktsioonid lahendatakse turul olemas olevate või spetsiaalselt välja töötatud väikeste nutikate lahenduste toel, mis on loodud keskkonna-, energia- ja ruumisäästlikkuse eesmärke silmas pidades. Innovatsiooni Pesa jätkusuutlik majandamine kindlustatakse läbi iseteenindusliku ja nutika broneerimis ning makselahenduse süsteemi.
MTÜ Kangru Küla selts.
Meil Kangrus on võimalik 3 spordialaga tegeleda, korvpall, võrkpall (2 väljakut) ja jalgpall.
Hetkel on palju tegemist ja nn vaeva broneeringute haldamisega, vahel ei tulda kohale.
Selle projektiga tahame ületada 2 väljakutset:
1. Väljakute Broneeringute süsteem, Broneeringute optimiseerimine, nt kohal olekust teatamine, broneeritud aja mitte kasutamisest, puudustest teatamine ja muu tagasiside
2. Ideaalis tahaks ka väljakutele valvekaamerad, livekaamera , nii et interneti kaudu saab vaadata, see on hea ka võimalike vandaalitsemiste ära hoidmiseks ja turvalisuse tõstmiseks. Lisaks veel statsionaarseid välitingimustele vastavaid kõlareid (muidu tassi igal üritusel edasi-tagasi). Kõlarid peab muidugi kinnitama kõrgele näiteks valgustiposti otsa, et pahad näpud neid kätte ei saaks. Ideaalis kui kaamera registreerib ajabroneeringu alguses liikumise. Siis kõlab tervitus ja meeldetuletus, et järgida tuleb väljaku kasutamise reegleid ja trenni lõppedes korralik sportlane jätab endast korrastatud väljaku järgmisele kasutajale :)
FIE Karme Petrutis
Saku piirkonnas on mitmeid suurettevõtteid, kellel ilmselt mitmeid väärtuslikke (tootmis)jääke, mida oleks võimalik siinsamas piirkonnas rohkem väärindada piirkonna oma elanike või ettevõtete poolt (Timbeco, Kohila Vineer, Saku Õlletehas, Laagri/Saku/Pääsküla tehnopark, piirkonna bioressursid: haljasjäätmed, toidujäätmed jne). Projekti käigus kaardistaks jäätmed täpsemalt, otsitaks koostöökohti erinevate ettevõtete (ja eraisikute) vahel, leitakse kasutamata resursi väärindamisele nutikaid lahendusi.
Suurupi MTÜ
Suurupi küla on küla, millel on 7 km pikkune rannajoon, külas on 2 looduskaitseala Muraste Lk ja Suurupi LK, mööda rannikut nende vahel on loomisel kohalik kaitseala Merekindluse metsa kaitseala. Rannik ja mets on mõnus koht kulgemiseks nii kohalikele kui ka külalistele kaugemalt. Selleks, et liikuda turvalisemalt on vajadus rajada viidastus ja suunata inimesed nutikalt kasutama inimeste jaoks mõeldud radu. Samas tutvustada piirkonna loodust ja pärandkultuuri, mida võiks teha nutikal ja kaasaegsel moel. Suurupi metsas on peidus kogum Peeter Suure Merekindluse rajatisi, mille lugu väärib tutvustamist, lisaks tuletornide ja sireenijaama lugu. Teede teemaga seonduvalt on külas küll mõned kergliiklustee lõigud, kuid rohevõrgustiku tõttu pole neil valgustust, mõelda välja lahendus kuidas kasutada näiteks helendavat piirdejoont vms, mis tagaks ka turvalise liiklemise küla üle 1300 liikmelisele kogukonnale. Bussipeatustesse nutikas valgustuslahendus.
Valingu ja Aila Külaselts
Kogukonna maja, variant 2 Valingu jaamahoone kasutusele võtmine (kui Eesti Raudtee selle meile eraldab. Vastust veel ootame), sest külal ruumid puuduvad ja ei ole ka teisi potensiaalseid hoonevariante (v.a. võimalus rajada midagi täiesti uut, nt. meie ideelahendus 1).
MTÜ Eriliste laste varajase toetamise keskus A-Akadeemia
Vähemuste ja haaravate sihtgruppide (erivajadustega lapsed ja nende pered) kogukonda integreerimine ja toetamine. Eesmärgi täitmiseks kasutatakse meetodit “ELAV RAAMATUKOGU” Elav Raamatukogu on meetod, mis võimaldab inimestel seista vastakuti oma eelarvamustega – mitte ainult rääkida eelarvamustest, vaid silmast-silma kohtuda nendega. Elav Raamatukogu toimib samadel alustel kui tavalinegi raamatukogu – selles on raamatute kataloog, raamatukoguhoidjad, lugejakaart ning raamatud. Ainult et paberkandjatel või digitaalsete trükiste asemel saad teatud ajaks laenutada rääkiva raamatu, inimese – Elava Raamatu. Elavas Raamatukogus ei ole näitlejaid ega matkijaid, raamatud on tõelised – iga Elav Raamat räägib ette antud pealkirja all lugejaile oma isiklikust kogemusest. Seetõttu võivad raamatud jääda lugejaile anonüümseteks. Lugejatel aga lasub suur vastutus Elava Raamatu hea kasutamise eest ning samas seisukorras tagastamise ees, milles raamat laenutati. Elava Raamatukogu meetod võeti Eestis esmakordselt kasutusele 2006. aastal Euroopa Nõukogu kampaania „Kõik erinevad – kõik võrdsed“ raames. Elav raamatukogu meetod on innovatiivne, sest see pakub lugejatele võimalust suhelda reaalsete inimestega, kes esindavad erinevaid kultuure, elukogemusi ja vaatenurki. Selline suhtlus annab lugejatele võimaluse saada sügavamat arusaamist teistest kultuuridest, elukogemustest ja eluvaldkondadest ning samuti aidata kaasa stereotüüpide ja eelarvamuste ületamisele. Elava raamatukogu meetod rõhutab ka inimestevahelise suhtluse tähtsust ning aitab lugejatel parandada oma suhtlemisoskusi. See meetod edendab ka empaatiat ja kaastunnet, sest lugejad peavad kuulama ja mõistma raamatukogude "raamatute" lugusid. Lisaks pakub elav raamatukogu meetod võimalust, et lugejad saavad õppida uusi oskusi, aidata kaasa ka kultuuridevahelisele mõistmisele. Pakume antud teenust Harku ja Saue valla kogukondadele.
Ideekiirendi viidi ellu kolmes moodulis ning selle läbinud kogukondadel oli võimalus taotleda idee arendamiseks, testimiseks või elluviimiseks toetust projekti innovatsioonifondist.
Innovatsiooniosakule kandideeris Nelja Valla Kogu piirkonnast 4 ideed, mis peaksid teostuma 2024. aasta esimeses pooles.
Haldjamets - Vaela Külaselts MTÜ
Helendavad teerajad - Suurupi MTÜ
Valingu tiigi taastamiseks hüdrogeoloogilise uuringu läbiviimine - Valingu ja Aila Külaselts MTÜ
Tugigrupp erivajadustega laste vanematele - MTÜ Eriliste laste varajase toetamise keskus A-Akadeemia
Lisaks oma kogukonna probleemkoha nutika lahenduse leidmisele toimusid sellel aastal veel kolm eriteemalist motivatsioonipäevakut ning õppereis Iirimaale.
Juulikuus said huvilised osaleda teemapäeval „Kogukondade koostöö“ Suurupis toimunud Tuletornipäeval, kus avati Harku valla Avatud külade nädalala korralduse tagamaid. Räägiti kogukondade koostööst Harku valla külade vahelise koostöö näitel.
Augustis toimus motivatsioonipäevak „Külastusettevõtlus Jõelähtme valla näidetel“, kus 20 huvilist Nelja Valla Kogu , Kodukant Läänemaa ja Põhja – Harju Koostöökogu kogukondadest kogusid inspiratsiooni ja motivatsiooni Kostivere Kultuurimõisas, Ajaveskis, Merkuuri liikuvas töökojas, Neeme kogukonna asutustes, Tajus, ja Rootsi Kallavere Külamuuseumis.
Kolmas motivatsioonipäevak, „Vabaühendused loodusturismi vedajatena“ toimus septembris Kodukant Läänemaa tegevuspiirkonnas. Osalejad said tutvuda kohalike vabaühendustega, kes on endale hingeasjaks võtnud kohaliku looduse säilitamise, tutvustamise ja külastajate koolitamise. Päeva jooksul külastati Silma Õpikoda, mille tegevusi tutvustas üks eestvedajatest Marko Valker. Tuuru karjamõisas said huvilised tutvuda kogukonna tegevustega ning loodusturismi võimalustega. HEKSO Treehouses näitas nutikaid majutuslahendusi ning päeva lõpus kohtuti Matsalu Loodusfilmide Festival / Matsalu Nature Film Festivali eestvedaja Silvia Lotmaniga , kes rääkis festivali korralduse ajaloost, tänapäevast ning tulevikust.
Õppereis Iirimaa maapiirkondadesse leidis aset samuti septembris. Oma tegevuspiirkondade maaelu arengut, toimimist ja edukaid projekte tutvustasid kolm LEADER tegevuspiirkonda: Galway Rural Development, IRD Duhallow ja Kilkenny LEADER Partnership. Ühtekokku tutvuti nelja päeva jooksul 14 erineva projektiga, mille käigus õppis Eesti delegatsioon rohkelt sotsiaalse ettevõtluse, kaasamise ning vabatahtliku töö rolli kohta maaelu arengus. Muu hulgas väisas grupp ka Galway Ülikooli, kus anti ülevaade poliitika, teadusuuringute ja praktika sidumisest riiklikul, Euroopa ja ülemaailmsel tasandil.
Koostööprojekt „Arukad külad, nutikad kogukonnad“ jätkub 2024.aastal. Kavas on 2-päevane seminar Vormsi saarel, õppereis Taani maapiirkondadesse, lõpuseminar ning ideekiirendis osalenud kogukonnad saavad tänu toetusele ellu viia oma nutikad tegevused kogukonna probleemkoha lahendamiseks.